Belgili saıasattanýshy Dos Kóshim bas-aıaǵy tolyq emes jer zańyna baǵa bere almaıtynyn aıtty, dep habarlaıdy Sputnik Qazaqstan.
«Moratorıı ne úshin jarıalandy? Moratorıı zańdy ózgertýge, qabyldaýǵa jarıalanǵan joq, zańdy qoldanýǵa jarıalandy. Sonda biz bes jyldyń ishinde neni kútip otyrmyz. Bizge ne bóget bolyp otyr? Jer kodeksine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly múmkindik berildi eken, nege biz sonda moratorıı jarıalaǵan baptardyń bárin ózgertpeımiz? 5 jyl boıy qur otyryp, bes jyl bitkennen keıin ózgertemiz deımiz be?!
Bul suraq, meniń oıymsha, eń mańyzdy másele. Eger zańdy ózgertý týraly másele týyndap otyrsa, nege bes jyl boıy kútýimiz kerek? Osy másele men úshin túsiniksiz», — dedi Kóshim.
Saıasattanýshy osy rette Qazaqstannyń zańdaryn adam uǵyna almaıtyn Qytaıdyń ıeroglıfterine teńedi. Onyń aıtýynsha,
bizdiń zańdy túsiný úshin taǵy bes ınstıtýt, bes júz zańger kerek.
«Úshinshi másele zańdarǵa qatysty.
Bizdiń zańymyz Qytaıdyń ıeroglıfteri sıaqty. Zańymyzdy túsindirý úshin taǵy bes ınstıtýt, 500 zańger kerek.
Kez-kelgen zańdy qarap shyqsańyz, «Eger Qazaqstannyń basqa zańdarynda kózdelmese», degen syńaıda jazylǵan sóılemderdi keziktirýge bolady. Sonda biz onyń kózdelgen-kózdelmegenin bilý úshin úsh júz zańdy qarap shyǵýymyz kerek pe? Zań naqty bolýy kerek!
Múmkin, keńes ókimetinen qalǵan dúnıe shyǵar, kim bilsin. Biz endi muny ózgerteıik.
Eki-aq nárse ǵoı jazylatyn: jer eshkimge satylmaıdy. Aýylsharýashylyq jeri degendi qosyp qoıyńdar. Ekinshisi, jer sheteldik kompanıalarǵa berilmeıdi. Boldy osymen, sosyn osy eki normany halyqqa kórsetińder», — dedi Kóshim.
Saıasattanýshy urandatyp kóshege shyqqan halyqtyń eki talaby oryndalmaı, zańǵa baǵa bere almaıtynyn aıtty.
«Zań tolyq bolý kerek, tolyq baǵa berilý kerek. Jańaǵy halyqtyń kóterilip, kóshege shyqqan eki negizgi máselesi sheshilmeı turǵan ýaqytta bul zańǵa men baǵa bere almaımyn. Barlyq denesi bar, basy joq, júregi men jany joq. Jaıylymdyq jer, shekara aımaqtaryndaǵy másele, jerdi bólý kezindegi onyń ashyqtyǵy men jarıalyǵy – munyń bári kirgen, tamasha. Júz paıyz qoldaý múmkin emes. Zań árkimge birdeı teń kelmeıdi»,- dedi ol.
«Biraq eger zań tolyq bolmasa, bul aıqaı, senimsizdik áli kúnge deıin qalady.
Bir ǵana úmitim bar, Qudaıǵa shúkir Qazaqstanda kóshe bar, 70 paıyzdaı qazaq bar», — dep túıindedi sózin saıasattanýshy.
