Dinı basqarma sýrrogat anaǵa qatysty pátýa shyǵardy

Dalanews 26 qań. 2017 04:57 493

Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasyna kelip túsken kóptegen suraqtar men ótinishterge baılanysty Ǵulamalar Keńesi qursaq ana bolýdyń sharıǵı úkimin berdi.

Keńestiń XV májilisinde qabyldanǵan pátýa mátini mynadaı:

«Qursaq ana (sýrrogat ana) qazirgi tańda ózekti máselelerdiń birine aınaldy.  Bul ádis boıynsha erli-zaıyptylardan alynǵan atalyq uryq pen analyq kletkany arnaıy tútikshelerde syrttaı uryqtandyryp, qursaq ana (sýrrogat) qyzmetin aqyly nemese aqysyz túrde atqarýǵa rızashylyǵyn bildirgen bóten áıeldiń jatyryna salady. Mundaı jolmen bala tabýǵa sharıǵatta ruqsat joq. Sebebi:

  1. Er kisi men qursaq ananyń arasynda neke joq.


Sharıǵatymyzda«nekemen týylǵan bala» degen mártebege ıe bolý úshin onyń ata-anasy bolyp tabylatyn er men áıeldiń arasynda sharıǵı turǵydan nekeniń rúkinderi men sharttary tolyq oryndalýy tıis. Alla Taǵala Quran Kárimde «Nahyl» súresiniń 72-aıatynda:

«Alla Taǵala óz jynystaryńnan jubaılar jaratty. Jubaılaryńnan senderge balalar, nemereler násip etti. Sondaı-aq senderdi tap-taza nárselerden rızyqtandyrdy. Osylaı bola tura olar jalǵanǵa senip, Allanyń nyǵmetine shúkirsizdik ete me?»–dep baıandaıdy.

  1. Áıel jatyry saýda-sattyqqa, alys-beriske jaramdy múbah zattardyń sanatyna jatpaıdy.


Sharıǵatta keıbir zattar, máselen, taǵam túrleri, sýsyndar, kıim, kólik, baspana, kitap, baý-baqshalar, t.b. saýda-sattyqqa, alys-beriske jaramdy sanalady. Osy zattardy satýǵa, jalǵa berýge, sadaqa etýge, syıǵa tartýǵa bolady. Al keıbir dúnıeler saýda-sattyqqa, alys-beriske ruqsat etilmeıdi. Máselen, áıeldiń jynystyq qalaýyn tek nekeli kúıeýi ǵana júzege asyra alady. Kúıeýi ózine júktelgen isterdi ózge er kisige berýine bolmaıdy. Sol sekildi,áıel de kúıeýinen ózge er kisige osy isterdi (ıaǵnı kúıeýine ǵana shektelgen isterdi) sadaqa etýine, jalǵa berýine, satýyna aqysy joq. Áıeldiń búkil táni, jatyry kúıeýinen basqa er kisige haram bolǵandyqtan jatyryn jalǵa berýge, satýǵa ruqsat etilmeıdi.

Eger áıelge jatyryn satýǵa nemese jalǵa berýge ruqsat etilse, bala óz tegin bilmeı,onyń ákesi de: «Mynaý meniń balam», – dep aıta almas edi. Teksizdikke alyp baratyn mundaı ersi, sóket isti sharıǵat esh ýaqytta quptamaıdy.

  1. Nekeli erli-zaıyptylardyń bala súıý quqyǵy.


Bala súıý – erli-zaıyptylardyń ortaq nyǵmeti. Áıeli kúıeýiniń ruqsatynsyz «bala kótermeımin» dep aıta almaıdy. Sebebi, bala súıý kúıeýiniń de quqyǵy. Tek júktilik áıeldiń densaýlyǵyna zıan keltiretin bolsa ǵana bala kótermeýge ruqsat etiledi.

Úkim:

  • Erli-zaıyptylardyń atalyq uryǵy men analyq jumyrtqa jasýshasyn arnaıy tútikshelerde syrttaı uryqtandyryp, ony qursaq ana qyzmetin atqarýǵa rızashylyǵyn bildirgen bóten áıeldiń jatyryna egýge tyıym salynady.

  • Áıel jatyry ózgege jalǵa da, aqysyz da berilmeıdi.


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar