Halyqpen alǵashqy jartyjyldyqtaǵy kezdesýlerde kóterilgen máselelerdiń oryndalý barysy saralandy. Óńir basshysy kemshilikterge jeke-jeke toqtalyp, jumys barysyndaǵy olqylyqtardy qatań synǵa aldy. Jumysty shıratýdy tapsyryp, olardy tez arada retke keltirý úshin aýdan ákimine 1- shildege deıin ýaqyt berdi. Qyzmetine sáıkes kelmeıtin basshylar men memlekettik qyzmetshilerge shara kóriledi.
Májiliste Qazyǵurt aýdanynyń ákimi Azızhan Ismaılov 2022 jyly atqarylǵan jumystar boıynsha esep berdi. Barlyq saladaǵy kórsetkishter baıandalyp, qarjyny talap etetin jobalar ortaǵa salyndy.
Qazyǵurttyń damý barysy talqylanǵan májiliste Darhan Satybaldy aýdan ákimine ınvestısıa tartý, kásipkerlerge qoldaý kórsetý, turǵyndarǵa memlekettik baǵdarlamalar men jeńildikter týraly aqparat berý, aýyl sharýashylyǵyn jandandyrý, ınfraqurylymdy jaqsartý, bilim jáne medısına salasyn jańǵyrtý jáne ózge de máseleler boıynsha jumys atqarýdy tapsyrdy. Árbir orynbasar men bólim basshylarynyń ýájderi tyńdaldy.
Túrkistan oblysy ákimi apparatynyń basshysy Erkeǵalı Álimqulov aýdanyń ekonomıkalyq-áleýmettik damýyndaǵy kedergilerge toqtaldy. Anyqtaǵan birqatar kemshilikter boıynsha qolǵa alynatyn sharalardy baıandap berdi. Taldaý qorytyndysy negizgi kórsetkishterdiń tómendegenin kórsetken. Aýyl sharýashylyǵy salasynda qoıylǵan mejeler oryndalmaǵan. Qurylys jumystary boıynsha bekitilgen jospar júzege aspaǵan. Kiris kólemi tómendegen. Aýdanda salyq bazasyn ulǵaıtý boıynsha rezervter kóp. Salyq salý obektileriniń (toıhana, janarmaı quıý stansıasy, t.s.s) baǵalaý qundary naryqtyq baǵadan tómen baǵalanǵan. Tıisinshe salyq az tólenýde.
Tazalyǵy syn kótermeıtin ǵımarattar men onyń aýmaǵy kúl-qoqysqa tolǵan nysandardyń jaýapty basshylary qatań synǵa alyndy. Kópqabatty turǵyn úıler, mádenıet, sport, medısına jáne bilim berý nysandarynyń, demalys oryndary men balalar alańshalarynyń kútip-ustaýy tómen deńgeıde. Kósheler men jol sapasyna da syn óte kóp.
– Aýdanda sheshimin tappaǵan máseleler kóp. Ekonomıkalyq, áleýmettik salalar boıynsha, sondaı-aq, ınfraqurylym boıynsha atqarylyp jatqan jumystarda kemshilikter kóp. Aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy kórsetkishker kemigen. Bul degenimiz, halyqtyń tabysy azaıdy degen sóz.
Jumysty shıratyp, jospardy oryndaý kerek. Aýdan búdjetiniń túsimderin ulǵaıtý boıynsha naqty sharalar qabyldasyn. Nátıjesi baıandalsyn.
Talap óte joǵary. Halyqqa shyn jany ashıtyn azamattar jumys isteýi kerek. Jumys istegisi kelmeıtin adam syltaý izdeıdi. Aqtalýdyń qajeti joq. Sizderge qoıylatyn talap bar, maǵan qoıylatyn talap bar. Artyq eshnárse suramaımyz.
Memlekettik kirister basqarmasymen birlese aýdan búdjetiniń túsimderin ulǵaıtýdy qolǵa alyńyz. Aýdannyń damýy boıynsha basty baǵyttardy belgilep, damý josparyn ázirlep, aýdannyń ınvestısıalyq klımatyn jaqsartý qajet.
Bilim salasyndaǵy ózekti máselelerdi júıeli túrde sheshýge kúsh salynsyn. Jańa óndiris oryndaryn ashyp, turǵyndardy jumyspen qamtamasyz etý qajet. Tazalyqqa mán berilsin. Jyldar boıy qaraýsyz qalǵan soń ǵımarattar osyndaı deńgeıge túsken. Tek búdjetke táýeldi bolsaq, is alǵa baspaıdy. Jańa formatta jumys isteýge bet burý shart. İzdenis kerek, – dedi Darhan Satybaldy.
Oblys ákimi bilim, mádenıet, memlekettik baǵdarlamalardy júzege asyrý, sport, densaýlyq saqtaý, abattandyrý, tazalyq saqtaý, jastarǵa qoldaý kórsetý jumystaryn da udaıy nazarda ustaýdy tapsyrdy. Kemshilikke jol bergen basshylarǵa eskertý berdi.
Jańa formattaǵy kezdesýlerde oblys ákiminiń basshylyǵymen máseleler ashyq aıtylyp, sheshý joldary qaralady. Barlyq sala zerdelenedi. Osy arqyly óńirdi damytý jumys sapasyn jaqsartý, eldiń ótinishteri men usynystaryn sapaly oryndaý, oblystyń damý kórsetkishin jaqsartý kózdelgen.
