Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń Aqsha-kredıt saıasaty komıteti bazalyq mólsherlemeni +/- 1 p.t. dálizimen jyldyq 16,5% deńgeıinde saqtaý týraly sheshim qabyldady, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Bul sheshim boljamdy raýndtyń nátıjelerine negizdeldi. Onyń aıasynda negizgi makroekonomıkalyq kórsetkishterdiń boljamy jańartylyp, ınflásıa táýekelderiniń balansy qaıta baǵalandy.
Jyldyq ınflásıa shildede 11,8% deńgeıinde saqtaldy. Azyq-túlik jáne azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasy úzdiksiz ósti, al qyzmetter baǵasynyń ósýi jyl basynan beri alǵash ret baıaýlady. Sonyń nátıjesinde azyq-túlik taýarlarynyń jyldyq ınflásıaǵa qosqan úlesi buǵan deıin negizgi faktor bolǵan qyzmet kórsetý sektorynyń úlesinen asyp tústi. Aqyly qyzmetterdiń ınflásıasy retteletin baǵalardyń ósý qarqynynyń tómendeýi esebinen de baıaýlady.
Aılyq ınflásıa 0,7%-ǵa deıin baıaýlaǵanymen, ortasha jyldyq mánderden edáýir joǵary qalyptasty (2015-2024 jj. – 0,4%). Sonymen qatar ınflásıanyń ornyqty bóligindegi kórsetkishter de birshama baıaýlady – bazalyq ınflásıa men maýsymdyq faktorlardan tazartylǵan ınflásıa 0,8% boldy (olar maýsymda 0,9% jáne 1% bolǵan). Baıaýlaǵanyna qaramastan, olardyń máni joǵary deńgeıde qalyptasyp otyr jáne olar tarıftik reformalardyń jalǵasýyna, fıskaldyq yntalandyrýǵa jáne jeke tulǵalardy kredıtteýdiń joǵary ósý qarqyny aıasyndaǵy ornyqty tutynýshylyq suranysqa baılanysty ınflásıalyq qysymnyń saqtalyp otyrǵanyn kórsetti.
Shildede halyqtyń ınflásıalyq kútýleri 14,2%-ǵa deıin ósti. Qysqamerzimdi kútýler – qubylmaly, al uzaqmerzimdi kútýler ósip keledi.
Syrtqy sektordyń baǵalarǵa áseri saqtalyp otyr. Azyq-túliktiń álemdik baǵasy ósip keledi. Reseıde ınflásıa baıaýlaǵanyna qaramastan joǵary deńgeıde qalyp otyr. FRJ-nyń rıtorıkasy biraz jumsardy, alaıda syrtqy monetarlyq sharttar birshama nasharlady. Sebebi mamyrda ótken boljamdy raýndpen salystyrǵanda FRJ mólsherlemesiniń tómendeý qarqyny baıaýyraq bolady dep kútilýde. Buǵan FRJ targetinen joǵary bolyp otyrǵan ınflásıa, AQSH saýda saıasatymen baılanysty táýekelder, ınflásıadan artyq jalaqynyń ósýi yqpal etedi. Saýdadaǵy shıelenisterge baılanysty joǵary belgisizdikten EOB rıtorıkasy baıypty bola bastady.
Tirekti sheshimdi qabyldaý kezinde boljamdardy jańartý aıasynda bazalyq senarıde Brent markaly munaıdyń baǵasy boljamdy kezeńniń sońyna deıin ortasha eseppen 1 barel úshin 60 AQSH dollary deńgeıinde qaldy.
2025 jylǵa ınflásıanyń boljamy naqtylandy. Ortamerzimdi kezeńde boljamdy baǵalaý ózgergen joq. 2025 jyly ınflásıa – 11-12,5%, 2026 jyly – 9,5-11,5%, 2027 jyly – 5,5-7,5% sheginde kútiledi. Boljam jekelegen azyq-túlik naryqtarynda baǵanyń kúrt ósýine, suranys jaǵynan ınflásıalyq qysymnyń kúsheıýine baılanysty naqtylandy. Ustamdy qatań aqsha-kredıt saıasaty jáne josparlanǵan fıskaldyq shoǵyrlandyrý sharalary ınflásıaǵa tejeýshi áser etetin bolady. Boljam táýekelderi fıskaldyq tártipti saqtaýǵa, ishki suranystyń kúsheıýine, syrtqy ınflásıanyń jedeldeýine, ınflásıalyq kútýlerdiń turaqtamaýyna, sondaı-aq retteletin baǵalar men QQS kóterilýiniń janama áserine baılanysty.
Qazaqstan ekonomıkasynyń 2025 jylǵa arnalǵan ósý boljamy 5,5-6,5%-ǵa deıin jaqsardy. Ekonomıkalyq ósimniń qazirgi qarqyny joǵary qalyptasýyna oraı, joǵary ınvestısıalyq belsendilikke jáne ornyqty tutynýshylyq suranysqa baılanysty boljam qaıta qaraldy. 2026 jylǵa boljam 4-5% deńgeıinde saqtaldy. Munaı sektoryndaǵy ósimniń jalǵasýy jáne ınvestısıalyq belsendilik 2026 jyly ekonomıkanyń ósýin qamtamasyz etedi. Jańa boljamdarǵa sáıkes 2027 jyldan bastap JİÓ ósýiniń qarqyny teńgerimdilik deńgeıge umtylady.
