Balanyń boıyna bilimmen qatar adamgershilik qundylyqtardy sińirý – ustazdyń mindeti

Dalanews 17 maý. 2023 06:53 1498

Túrkistan qalasynda ótip jatqan Ulttyq quryltaıdyń ekinshi otyrysynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń urpaq tárbıesine qatysty pikir bildirdi, – dep habarlaıdy Aqorda arnasy.

– Urpaq tárbıesine yqpal etetin sharalarǵa basa mán berýimiz kerek. Bul salada kemshilikter kóp ekeni jasyryn emes. Mekteptegi tárbıe jumysy aqsap tur.

Sońǵy kezde oqýshylardyń bir-birine qysym, zorlyq-zombylyq, álimjettik kórsetýi jıi bolyp ketti. Ony, tipti, beınetaspaǵa túsirip, áleýmettik jelige salý «sánge» aınaldy. Keıde balalardyń qatygezdigi jan túrshiktiredi.

Otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq qoǵamdaǵy taǵy bir keleńsiz jáne ózekti másele bolyp tur. Mundaı zańsyz áreket jasaǵandar mindetti túrde zań aıasynda tıisti jazasyn alýy kerek. Elimizdiń bolashaǵy otbasynda qalyptasady. Al, otbasy baqytty bolsa, elimizdiń keleshegi de jarqyn bolady.

Shyǵystyń uly ǵulamasy ál-Farabı tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy ekenin aıtqan. Bala tárbıesi – eń aldymen, ata-ananyń mindeti. Alaıda, keıde ata-analar durys tárbıe berýdiń ornyna ózderi jaǵymsyz úlgi kórsetedi. Balalardyń tártibine beıtarap, selqos qaraıdy, tipti, jaýapkershiliktiń bárin mektepke, muǵalimderge júkteıdi.


Memlekettiń eń basty baılyǵy – adam, ıaǵnı azamattar. Bul – anyq nárse. Desek te, ata-analar balany memleket, Úkimet ne qoǵam úshin emes, eń aldymen, ózi úshin dúnıege ákeledi.

Árbir ata-ana sanaly urpaq ósirýge basa mán berýge tıis. Sol sıaqty mektep te – bilimniń ǵana emes, tálim-tárbıeniń ordasy. Balanyń boıyna bilimmen qatar adamgershilik qundylyqtardy sińirý – ustazdyń mindeti. Osyǵan oraı, balabaqshadaǵy jáne mekteptegi tárbıe isine bárimiz qoǵam bolyp mán berýimiz kerek, sondaı-aq, belsene atsalysýymyz qajet, – dep Memleket basshysy urpaq tárbıesine de alańdaýshylyq bildirdi.

Sonymen qatar Prezıdent óz sózinde «eriktiler – eń aldymen, patrıot jandar» dep atady.

– Balalar arasynda jalpyadamzattyq jáne ulttyq qundylyqtardy dáriptegen abzal. Oqýshylar mektep bitirgende, eń aldymen, Adal azamat bolyp shyǵýy kerek. Otanshyldyq jáne memleketshildik qasıet ár balanyń boıynan tabylýy qajet. Balalar men jasóspirimderdi tárbıeleıtin patrıottyq uıymdardyń jumysyn jandandyrǵan jón. Otanǵa degen súıispenshilik bul – úlken jıyndarda uran tastaý nemese tek án shyrqaý emes.

Otanshyldyq bul – shynaıy patrıottyq sezim. Turatyn úıińdi, aýlańdy, qalańdy taza ustaý, qoǵamdyq oryndardy búldirmeý, uqypty bolý, ıaǵnı ár jerge qoqys laqtyrmaý, túkirmeý degen sóz. Ókinishke qaraı, qazirgi tańda elordamyzdyń ózinde azamattarymyz qorshaǵan ortaǵa beıqam qarap, ásirese, jaz kezinde saıabaqtardy qoqysqa toltyryp ketip jatady. Muny jasap jatqan bóten bireý emes, óz azamattarymyz. Astanaǵa kelgen sheteldikter, kóptegen qonaqtar sonyń bárin kóredi, tańǵalady. Árıne, bul – uıat nárse.


Óıtkeni, óz Otanyn shyn súıetin adam onyń tabıǵatyn qorǵaıdy, ár gúline, ár aǵashyna janashyrlyqpen qaraıdy, bir sózben aıtqanda, naǵyz patrıot ekenin naqty is-áreketimen kórsetedi. Men eriktiler týraly únemi aıtyp júrmin. Sebebi, eriktiler – eń aldymen, patrıot jandar. Olar elimizdiń damýyna, onyń kelbetin jaqsartýǵa zor úles qosyp jatyr. Biz búkil qoǵam bolyp eriktilerdi qoldaýymyz kerek, olardyń eńbegin baǵalap, marapattap otyrý qajet, – dedi Memleket basshysy.

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar