1934 jyly alǵash shymyldyǵyn ashqan Abaı atyndaǵy QazUOBT shaǵyn mýzykalyq stýdıadan bastaý alyp, Eýrazıa keńistigindegi eń úlken teatrǵa aınalyp, uzaq joldy bastan keshti, sol sebepten de «Qazaq óneriniń qara shańyraǵy» dep atalýy beker emes.
Teatr maýsymyn 9 qyrkúıek saǵat 18.00-de dástúr boıynsha ádettegideı Ahmet Jubanov pen Latıf Hamıdıdiń «Abaı» operasymen ashpaq.
Basty partıalardy QR eńbek sińirgen qaıratkeri Talǵat Kúzembaev, Venera Alpysbaeva, Nurjan Bajekenov, Bolat Bókenov somdaıdy.
Al, 10 qyrkúıek saǵat 18.00-de klasıkalyq bıik óneriniń sımvoly P. Chaıkovskııdiń «Aqqý kóli» baleti kórermen nazaryna usynylady. Basty partıalardy Abaı at. QazUOBT jetekshi balet ártisteri Malıka Elshibaeva, Nelson Penıa, Azamata Asqarov somdaıdy.
Mereıtoılyq maýsym mádenı ómirdegi qyzyqty ári mańyzdy oqıǵalarǵa toly bolady. Kórermenderdi birqatar premeralar, festıváldar men gastrólder kútýde.
Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq opera jáne balet teatry - Qazaqstannyń ulttyq qazynasy men maqtanyshy, Qazaq opera jáne balet óneriniń altyn besigi elimizdiń jáne halqymyzdyń tarıhynyń altyn shejiresine máńgilikke endi, óıtkeni dál osy teatrdyń qurylýy qazaq mýzykasyndaǵy kóptegen mýzykalyq janrlardyń damýyna, kompozıtorlyq, vokaldyq, oryndaýshylyq, horeografıalyq janrlardyń qurylýyna qýatty túrtki boldy. Al teatr ǵımaratynyń qurylysy ulttyq arhıtektýranyń damýynda jańa kókjıekter ashty.
1934 jyldyń 13 qańtarynda ashylǵan alǵashqy kúnderinen bastap ol qazaq halqynyń úzdik dástúrlerin saqtaıtyn halyqqa qoljetimdi mýzykalyq – sahnalyq alań retinde qalyptasty. 90 jyldyq tarıhynda teatrda 300-den astam shyǵarma qoıyldy. Bul qazaq operalary men baletterimen qatar, orys, batys Eýropa opera klasıkteriniń jaýharlary.
Korıfeıler salǵan dástúrlerdi saqtaý jáne kóbeıtý-bizdiń basty mindetimiz. 21-22 qazanda teatr Sydyq Muhamedjanovtyń «Jumbaq qyz» epıkalyq operasynyń tusaýkeserin usynady, ol 1971 jyly sahnada alǵash ret qoıylǵan spektákldiń jańa baǵyttaǵy jańǵyrýynyń bir túri bolyp tabylady.
Operanyń lıbrettosy qazirgi qazaq ádebıetiniń negizin qalaýshylardyń biri Sáken Seıfýllınniń "Kókshetaý" poemasynyń beınelerinen shabyt alyp, HVİİİ ǵasyrdyń ortasynda qazaq jerinde bolǵan ańyzǵa aınalǵan tarıhı oqıǵalar týraly baıandaıdy. Bul tutqyn-qalmaq qyzy Názik pen qazaq batyry-aqyn Adaqtyń jan túrshigerlik, mahabbatynyń tarıhy.
Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq opera jáne balet teatry jańa maýsymnyń ashylýyna daıyndalyp, óziniń kórermenderin kútýde!
BAQ ókilderiniń akkredıttelinýi mindetti. Oryn sany shekteýli bolǵandyqtan aldyn-ala tirkelýlerińizdi suraımyz!
Tirkelý 8 qyrkúıek saǵat 18.00-de aıaqtalady.
Tirkelý nomeri: +7 778 969 70 80 Symbat.
Baspasóz - qyzmeti:
Chensova Ekaterına +7 777 272 41 81; Imanǵalıeva Symbat +7 778 969 70 80.
