Kún tártibindegi «Kúzgi jıyn terim jumystarynyń aıaqtalýy jáne aýyl sharýashylyǵy salasy boıynsha 2017 jylǵa belgilengen ındıkatorlarǵa qol jetkizý týraly» oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Serik Turbekov baıandama jasady. Onyń aıtýynsha, bıyl óńirde egistik kólemi 29 myń 300 gektarǵa artqanymen, jalpy dándi daqyldar boıynsha ónim alý 1 gektardan 24,3 sentnerden 22,8 sentnerge kemigen. Sondaı-aq, bıyl maqta alqabynyń da kólemi 25 myń gektarǵa artyq egilgenimen, ótken jyldan ár gektardan ónim alý 2,6 sentnerge azaıǵan. Mamandar munyń sebebin egistik kóleminiń artyp, zıankesterdiń kóbeıip ketýimen baılanystyrady.
– Bıyl maqtadan bólek, masaqty daqyldardyń túsimi men alynǵan ónimi byltyrǵy jylmen salystyrǵan azaıǵanyn baıqap otyrmyz. Mysaly, 2016 jyly ár gektardan 20,2 sentner masaqty dándi daqyldary alynǵan bolsa, bıyl ár gektardan 18,3 sentner ónim alyndy. Maqtaral, Sozaq aýdandary jáne Túrkistan, Kentaý qalalarynan basqa barlyq aýdandarda ónim alý kórsetkishteri azaıyp otyr, – dedi Serik Ordabekuly.
Bıyl ońtústik kókónis pen baqsha ónimderi óndirýde jaqsy kórsetkishterge qol jetkizgen. Jańa baǵyt retinde jańǵaq pen badamsha egý jumystary da qarqyn alyp keledi. Aldaǵy jyly aýyl sharýashylyǵy daqyldary 7 myń gektarǵa artyp, 825 myń gektarǵa ornalastyrylady degen boljam bar. Onyń ishinde ıntensıvti baýlar 804 gektarǵa, jańǵaq sharýashylyǵy qosymsha 500 gektarǵa egiledi dep josparlanýda. Aldaǵy josparlardy búginnen bastap pysyqtaýdy eskertken óńir basshysy egistik kólemin arttyryp qana qoımaı, ónim sapasy men kólemin ulǵaıtýǵa da mán berýdi tapsyrdy.
– Aldaǵy kóktemgi egin egý jumystaryna kirispes buryn aýdan, qala ákimderi, salaǵa jaýapty mamandar tıimdiligi mol daqyldardy egý jumystaryna saraptama jasaýy tıis. Bul áreket aýyl sharýashylyǵyndaǵy egistik jer men aǵyn sýdy meılinshe únemdeýge múmkindik beredi. Maqta salasyna da jańa tehnologıalardy endirý máselesine den qoıýdy tapsyramyn, – dedi Janseıit Qanseıituly.
Aldaǵy jyly oblysta 220 gektarǵa jylyjaılar salynyp, jalpy kólemi 1514 gektarǵa jetkizilmek. Sondaı-aq, 13,8 myń gektar sýarmaly jer jańadan aınalymǵa qosylatyn bolady. Al, tamshylatyp sýrarý ádisi 8,1 myń gektarǵa engizilip, jalpy kólemi 66, 6 myń gektarǵa ulǵaımaq.
OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti
https://dalanews.kz/32051
