Jańadan kásip ashqysy kelgen adam úshin qajetti bıznes-ıdeıany tańdaý, bıznes-jospar ázirleý, salyqtardy túsiný, satýdy jolǵa qoıý – munyń bári ońaı sharýa emes. Kásippen aınalysý úlken táýekeldilikti talap etedi. Kez kelgen kásipti ıgerý ekiniń biriniń qolynan kele bermeıdi. Sondaı-aq, qaı isti bolmasyn bastaý úshin de adamnyń ynta-yqylasy jetkiliksiz, onyń alǵan bilimine qosa qarym-qabileti men tájirıbesiniń bolýy mańyzdy. Shyny kerek, bireý istegendi ekinshi bireý isteı alady deý de jańsaq pikir. Óıtkeni ár adamnyń óresi ár túrli. Alaıda, memleket kásip bastaımyn degenderge mol múmkindik berip otyr. Tek qalaýly isti taýyp, sony urshyqsha ıirý qajet. Máselen kásipkerlerdi qoldaýǵa baǵyttalǵan memlekettik baǵdarlamaǵa qatysyp, joba arqyly óziniń kásibin ashqan kásipkerlerdiń biri - tekelilik Leonıd Pak. Kazirgi tańda qolóner sheberi óz isin ashyp, kásibin damytyp jatyr.
Kásibin ashpas buryn qalalyq Atameken kásipkerler palatasynda «Bıznes keńesshi» baǵdarlamasy arqyly bilim alyp, tigin salasy boıynsha dáris alǵan. 2020 jyly jeltoqsan aıynda óz jobasyn qorǵap, memleket tarapynan 2 mln teńge kóleminde grant ıelengen.
Búginde sehqa qajetti qural-jabdyqtardy satyp alyp, tabıǵı teri ónimderinen kúndelikti ómirde qoldanysqa jaraıtyn zattardy satylymǵa shyǵaryp otyr. Sheberdiń qolynan shyǵatyn buıymdardyń bir ereksheligi -tabıǵı jáne Moskva, Túrkıa syndy elderden ákelinetin sapaly teri ónimderin qoldanýy. Satylymǵa shyǵaratyn zattary da qol jetimdi. Ár tutynýshy óz talǵamyna saı dızaın túrin tańdap tapsyrys bere alady.
Aıta ketsek qazirgi tańda Leonıd Pak tekelilik 2 turǵyndy turaqty jumyspen qamtyp otyr. Sonymen qatar osy óner túrine qyzyǵýshylyq tanytqan jastardy da oqytyp, óz isterin bastaýǵa jol kórsetýde. Qazirgi tańda sehta 30- ǵa tarta túrli tústi buıymdar shyǵarylyp, ınternet resýrstary arqyly jaqyn mańdaǵy qalalarǵa jóneltiledi.
«Qatardaǵy mamannan qolóner sheberine aınalý men úshin kóp izdenisti talap etti. Bul salaǵa kelmes buryn Almaty qalasynda teri ónimderin óńdeý boıynsha oqytylatyn ár túrli qýrstarǵa qatysyp, alǵan bilimimdi tájirıbe júzinde shyńdadym. Barshalaryńyzdy óz isterińizdi ashyp, jeke kásip bastaýǵa shaqyramyn. Sebebi qazir orta jáne shaǵyn bızneske memleket tarapynan kórsetiletin qoldaý kóp. Meniń qazirgi aınalysyp otyrǵan kásibimdi áli de damytyp, atadan balaǵa mura etip qaldyrý basty maqsatym» deıdi qolóner sheberi.
Endi kásipker ǵımarat aýmaǵyn da keńeıtip, ónimderin elimizdiń basqa da qalalaryna tasymaldaýdy josparlar otyr. Sondaı-aq qalamyzda da osy kásipti damytyp, teri óndirisin qolǵa alý oıynda bar.
Osyndaı azdan bastap, kóp is tyndyrǵan jandardyń ómiri bizge qashanda úlgi. Qaı iste bolmasyn adaldyq degen kirshiksiz dúnıege kir túsirmeý azamattyq paryz ekeni beseneden belgili. Al mundaı kásip ıeleri kásibin jańa ashqandarǵa isimen tálim bereri sózsiz.
Uljan ULDAHANQYZY,
Tekeli qalasy ákiminiń baspasóz hatshysy
