Jalǵan aqparat, alaıaqtyq. Jasandy ıntelekttiń jemisi me?

Jarbol Kentuly 13 aqp. 2024 15:24 764

Jahannyń damýy jalqaýlarǵa jaǵdaı jasaýda. Úıde otyryp-aq, jasandy ıntellektiniń (JI) kómegimen kez kelgen aqparatty lezde tabýǵa bolady. Zamanaýı álemniń ajyramas bóligine aınalǵan JI-tiniń yqpaly artqan saıyn, qaýipi de kóbeıýde. Ol arqyly jeke tulǵalar týraly aqparatty bilip alyp, alaıaqtyqpen aınalysatyndar da jıi kezdesedi.

İshki ister mınıstrliginiń málimeti boıynsha, Qazaqstanda sońǵy jeti jylda ınternet-alaıaqtyq sany 10 esege, ıaǵnı 2 myńnan 20 myń qylmysqa deıin ósken. Byltyrdyń ózinde ınternet-alaıaqtar azamattarǵa 17,5 mlrd teńgeden astam shyǵyn keltirgen. Ǵalamtordaǵy ákkilerdiń kómekshi quralyna aınalǵan jany joq, biraq mıy kóp jasandy ıntellekt degenimiz ne?

Jasandy ıntellekt degen ne?

Jasandy ıntellektiniń paıdasy men zıany týraly İT maman Meıirjan Áýelhanuly aıtyp berdi. 

«Jasandy ıntellekt degenimiz – adamnyń oıyn, is-áreketin kompúterde beıneleıtin kompúterlik júıe. Iaǵnı, adamzattyń jetistigi. JI ádette úırený, sheshim qabyldaý, tildi taný, sóılesý, kórý jáne problemalardy sheshý sıaqty adamdyq aqyl-oı qyzmetterin jasaýǵa baǵyttalǵan. Ol damyǵan saıyn, kúrdeli mindetterdi oryndaýǵa, derekterdi taldaýǵa jáne ózdiginen oqýǵa qabiletti bolyp keledi», - dedi İT mamany.

Sondaı-aq, ıadrolyq energıany beıbit jáne destrýktıvti maqsattar úshin paıdalanýǵa, munaı óndirýdegi energetıkalyq máselelerdi sheshý jáne jańa materıaldardy sıntezdeý úshin shıkizat alý syndy adamzattyń ómirin ózgertken ónertabystar – jasandy ıntellekt arqyly júzege asady. Degenmen, ǵalymdardyń biraz bóligi jasandy ıntellektten qaýip kóredi.

«JI - aqparattyq qaýipsizdikke kedergi keltiredi»

«Jasandy ıntellektiń qaýipteri de óte kóp. Eń birinshi, ol bizdegi jumys oryndaryn qazirdiń ózinde aýystyryp jatyr. Jasandy ıntellekttiń kelýimen avtomattandyryp, jumys oryndary óte kóp qysqarýda. Jasandy ıntellektiń damýymen jer sharynda jumyssyzdyq beleń alyp jatyr. Bul – birinshisi,  al ekinshisi – aqparattyq qaýipsizdikke kedergi keltiredi. JI adamdardyń jeke derekterin paıdalanady. Jeke derekterin kóbeıtip, ne azaıtyp paıdalaný, bolmaǵan nárseni boldy, dep paıdalaný kórinis taýyp jatyr. Bul úlken alańdatýshlyq týdyryp otyr», - dedi İT mamany Meıirjan Áýelhanuly.

Búginde túrli saıttar jasandy ıntellekttiń kómegimen jeke tulǵalar týraly aqparattyń shyn-ótirigin aralastyryp ashyq túrde jarıalaıdy. Ol ınternet alaıaqtarǵa jol ashyp, jumystaryn jeńildetýde. Máselen, búkil álem boıynsha zańdy tulǵalar men jeke kásipkerler týraly aqparatty alýǵa múmkindik bretin Statsnet saıty bar. Munda bıznes sáıkestendirý nómiri nemese adamnyń aty-jónin jazý arqyly barlyq aqparatty bilýge bolady. Degenmen, bul saıtqa tolyqtaı senýge bola ma?

Saıttyń ózi kórsetkendeı, portal aqparatty jasandy ıntellektiniń kómegimen alady.

Al jasandy ıntellekt İT mamanynynyń aıtýynsha, únemi durys aqparatty bere bermeıdi. Ol ǵalamtorda jınalǵan shyn-ótirigi aralas aqparattyń barlyǵyn bir júıege toptastyrady.

Árıne, Statsnet saıty  korporatıvtik ashyqtyq – ádil qoǵam úshin qurylǵan. Kompanıanyń negizgi maqsaty – joǵary sapaly resmı derekterin qoljetimdi etip, álemdegi eń úlken ashyq kompanıa derekter bazasyn qurý. Degenmen, biz birneshe aqparattyq portaldardy saıt arqyly qarap, olardyń jyldyq búdjetterin anyqtadyq. Tómende kórsetilgendeı birneshe mıllıondardy, tipti jarty mıllıardty kórsetip berdi. Sonymen qatar, olardyń basshylarynan bilgenimizdeı, bul qarjy kózderi tolyqtaı shyndyqqa janaspaıdy. Iaǵnı, keıbir aqparattar artyq kórsetilgendigin aıtady.

«Sondaı-aq, ınternet alaıaqtar neırondyq jelilerdiń barlyq qol jetimdi artyqshylyqtaryn ózderiniń maqsattary úshin paıdalanady. Máselen, tanymal adamdardyń sýretin paıdalaný arqyly halyqtan aqsha alý nemese aldaý. Odan bólek, jalǵan daýystardy jasaıtyn neırondyq jeli shyqty. Alaıaqtar ony birden qoldana bastady. Daýysyńyzdy júktep salsańyz bolǵany, neırondyq jeli sizdiń daýysyńyzdy tez este saqtap, kóshirip alady. Qazirgi kúni mundaı áreketter jıi kezdesip jatady. Balasynyń daýysy arqyly ata-anasyna habarlasyp, aqsha suraıtyndar da kezdesýde”,- deıdi Meıirjan Áýelhanuly.

Mamandardyń aıtýynsha, jasandy ıntellekt arqyly jalǵan aqparat taratatyndar kóp. Al áleýmettik jelilerde adamdardyń aqparattyq saýatynyń nashar bolýynan birden senip jatady. Tipti, halyqty dúrliktirip, shý týdyratyndar da kezdesedi.

“Jasandy ıntellekt bolashaqta damyp, úlken saıası dodalarda adamdardyń kózqarasyna áser etýi, ártúrli manıpýlásıalyq  maqsattarda paıdalanýy múmkin. Qazirgi zamanǵy mashınalyq oqytý algorıtmderi shynaıy mátinderdi, keskinderdi jáne tipti aýdıo jazbalardy jasaı alady. Bul jalǵan jańalyqtarǵa, qoǵamdyq pikirdi manıpýlásıalaýǵa jáne qarjy naryǵyndaǵy alaıaqtyqqa jol ashady. Degenmen, munyń jazasy bar ekenin umytpaǵan jón”,- dedi Meıirjan Áýelhanuly.

«JALǴAN AQPARAT TARATQAN JAZASYN ALADY»

Al jasandy ıntellektti paıdalanyp, jalǵan aqparat taratatyndardyń jazasy qandaı bolmaq? Bul týraly zań ǵylymdarynyń kandıdaty, advokat Roza Ómirtaı aıtyp berdi.

Jalǵan aqparat taratqandarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdamalaryna sáıkes, ákimshilik jáne qylmystyq jaýapkershilik qarastyrylǵan. Iaǵnı,  ákimshilk quqyq buzýshylyq kodeksine jáne Qylmystyq kodekske sáıkes jaýapqa tartylady. Jalǵan aqparat qoǵamda rezonans týdyrsa, halyqty jalǵan aqparatpen ılandyryp, halyqtyń biraz bóligi zıan shegetin bolsa, 20 AEK somasyndaǵy aıyppul tóleýden bastap, 7 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrýǵa deıingi jaza kózdelgen. Qylmystyq kodekstiń  274-babyna sáıkes jalǵan aqparat taratqany úshin jazaǵa tartylady.

Jalpy  jalǵan aqparat taraǵan jaǵdaıda, eger áleýmettik jelide tarasa, áleýmettik jelide keshirim suraý arqyly qalypqa keltiredi. Al aqparat kózi arqyly jalǵan aqparat tarasa, sol aqparat kózi boıynsha, keshirim suraý arqyly bolǵan quqyq buzýshylyqtyń ornyn toltyra alady. Bul halyqaralyq quqyqta da osyndaı tájirıbemen júzege asady. Eger bir  memleketti basqa memleket jalǵan aqparat taratyp, abyroıyn  tógip jatsa, dál sol derekkóz arqyly keshirim surap, olqylyqtyń ornyn toltyrý kerek. Aıyppul salý , qoǵamdyq jumysqa tartý, bas bostandyǵynan aıyryltý ǵa deıin barady», - dedi zańger.


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x